Mis on miljööväärtuslik eluasemepiirkond?
Miljööväärtuslik eluasemepiirkond seadusandlikus mõistes on planeeringuga määratletud ala, kus on kehtestatud piirkonna ajaloolis-kultuurilisest eripärast ja selle säilitamise vajadustest tulenevad spetsiifilised planeeringulised ja ehituslikud regulatsioonid.
Miljööväärtuslik eluasemepiirkond on planeerimisseaduse mõistes võrdsustatav miljööväärtusliku hoonestusalaga.

Lühike nimetus miljööväärtusliku eluasemepiirkonna tarbeks on miljööala.

Miljööala näol on tegu oma olemuselt selgelt ja eripäraselt eristuva kultuurikeskkonnaga, mis hõlmab inimeste loodud ja kujundatud eluasemepiirkondi.
Sellised piirkonnad kätkevad endis nii kultuur-ajaloolisi kui sotsiaalseid väärtusi millede säilitamine on oluline nii kultuuri kui ka rahvusliku või kohaliku identiteedi seisukohalt.

Elamumajanduse seisukohalt on miljööväärtuslike eluasemepiirkondade sobiv ja kohane säilitamine ja säästev arendamine vajalik meie eluasemefondi kvaliteedi ja mitmekesisuse tagamiseks. Samuti olemasoleva elamufondi säästvaks ja mõistlikuks kasutamiseks (Elvisto 2008)
 

Eesti keeles tähendab miljöö keskkonda e. ümbruskonda, aga ka õhkkonda1. Miljöö tähendab materiaalset ja vaimset ümbrust, meeleolu, atmosfääri, ümbritsevat kliimat, loodus- ja kultuurikeskkonda jms. Seega on
miljöö nii materiaalne kui tunnetatav keskkond. Kuna keskkond ei ole vaid väline nähtus, vaid sisaldab inimest, on ka miljöö seotud inimese tunnetusega. Keskkonna tunnetus sõltub vaataja kogemustest, teadmistest, väärtustest kultuurilisest taustast, ootustest ja vajadustest (Hansar, 2004).

 

1 Etümoloogiliselt pärineb sõna tüvi ladina keelest; medius on see, kes või mis on keskel
(Hansar, 2001). Termin miljöö on tuletatud prantsuskeelsest sõnast milieu, millel on kolm
tähendust: keskel, hulgas, keskkond. 

 
Ala, kus väärtuste kontsentratsioon miljöös on suurem, on miljööväärtuslik.

Väärtuslike vanade majade säilimise eest seistes selgub õige pea, et sageli ei ole küsimus pelgalt üksikute hoonete alleshoidmises vaid elukeskkonna kui terviku eest seismises. Väärtusliku elukeskkonna loomine algab õigest suhtumisest arhitektuuripärandisse. Oskusest leida ja hoida vanade hoonete seost piirkonna identiteediga ja omaenda elufilosoofiaga. Loodus- ja kultuurisõbralik säästev arendustegevus peaks aitama säilitada piirkondade ajalooliselt kujunenud eripära. Samuti hoida elus ehitustraditsioone. Traditsioonilise arhitektuuripärandi väärtustamine on väga oluline piirkonna identiteedi, sotsiaalse stabiilsuse ja turvalisuse tagamisel.

Miljööväärtus omab lisaks ajaloolis- arhitektuurilisele ka keskkonna ja sotsiaalset aspekti.

Miljööväärtuste säilimiseks ja edendamiseks on vajalikud:
a) kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud regulatsioonimehhanismid nagu asjatundlikud ehitusmäärused, piirkonna kui terviku planeering;
b) majaomanikele pakutavad abimeetmed sobivate lahenduste saavutamisel nii informatiivsed kui abistavad;
c) elanike ühistöö ja infovahetus oma elamispiirkondade asjatundlikul korrastamisel.

Piirkonna miljööväärtuse säilitamisel tuleb esmajärjekorras soosida nii olemasoleva väärtusliku originaalmaterjali säilitamist ja korrastamist, vana materjali taaskasutamist kui traditsioonilistele materjalidele võimalikult lähedaste ja sobivate kasutamist nende renoveerimisel. (Elvisto 2004)
Säästva Renoveerimise Infokeskus Väike-Patarei 5 Tallinn 10 415     Telefon: +372 6 414 434     E-post: info@renoveeri.net