Uudised
Kuno Raude: Vastuolud kehtivates planeeringutes ootavad kõrvaldamist
15.09.2011
Autor: Kuno Raude, Eesti arhitektide liidu autoriõiguste töögrupi liige, Pärnu Postimees

Arutelu selle üle, kas AS Olerexi tankla rajatised sobivad Raekülla paremini kui olemasolevad raudteejaama hooned, on seni toimunud olukorras, kus lubatud hea arhitektuurse lahendusega tankla projekti- ja muutunud oludele vastavat detailplaneeringu eskiisi ei ole vist küll keegi näinud.


Siiani pole räägitud detailplaneeringust, mis oli aluseks Riia maantee 116 kinnistu ostu-müügitehingule ja mis on võetud aluseks Olerexi rajatiste projekteerimisel-ehitamisel.


Seaduse eiramise hinnaga

Pärnu linna kehtiva üldplaneeringu, milles on kätketud linna ruumilise arengu põhimõtted ja mille kohaselt Pärnu reisijate raudteejaam kuulus ja kuulub säilitamisele, kehtestas Pärnu linnavolikogu kümme aastat tagasi 20. septembril 2001. Planeerimisseaduse 8. paragrahvi 7. lõike järgi on kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringute koostamisele ja kehtestamisele või projekteerimistingimuste väljaandmisele.

21. veebruaril 2002 kehtestas Pärnu linnavolikogu (volikogu esimees Väino Linde, linnapea Einar Kelder, linnaarhitekti kohustetäitja Rene Valner) “Riia mnt – Papiniidu tn – raudteevahelise maa-ala detailplaneeringu”, millega muudeti tollase raudteejaama krundi kasutamise sihtotstarvet ja ehitusõigust, mis oli kehtinud linna üldplaneeringuga selges vastuolus.

Kehtestatud detailplaneering lubas senist Riia maantee 116 transpordimaad kasutada ärimaana ja raudteejaama hoonete kohale ehitada 700meetrise ehitusaluse pinna ja 12meetrise kõrgusega (kolmekorruselise maja kõrgus, üldpind 2100 ruutmeetrit) hoone(d).

Seaduse eiramise hinnaga panid tookordsed rahvaesindajad aluse ärimeeste huvile kinnistu omandamise vastu ja seadsid sundseisu praegused linnajuhid, piirates huvi korral nende võimalusi raudteejaama hoonete ja neid ümbritseva kõrghaljastuse säilitamisel.

2003. aastal ostiski Edelaraudteele kuulunud kinnistu OÜ Redstar Invest, mis raudteejaama hoone korda tegi ja siis kinnistu aprillis 2011 Olerexile müüs. Kahju, et uus omanik ei tundnud kuigi palju huvi ostu-müügitehingu õigusliku tausta vastu.

Pärnu linnaarhitekt Karri Tiigisoon ja linnapea Toomas Kivimägi on 2002. aastal vastu võetud otsuse alusel asunud seisukohale, mille kohaselt neil “puudub õiguslik seljatagune, vältimaks hoone lammutamist, kui omanik seda ise ei soovi säilitada”. Head meelt valmistab mõlema mehe valmisolek mõtete vahetuseks.

Leian siiski, et väljaöeldu ei ole ainus lahendus Riia maantee 116 kinnistu saatuse kujundamisel. Linnavalitsusele võiksid appi tulla 2009. aastal Pärnu linnavolikokku valitud rahvaesindajad, kelle aukohus on enne raudteejaama hoonete lammutus- ja ehitusloa andmist kõrvaldada vastuolud kehtiva Pärnu linna üldplaneeringu ja 21. veebruaril 2002 kehtestatud detailplaneeringu vahel. See tähendab oma eelkäijate 2002. aastal langetatud otsuse tühistamist ja uue või muudetud detailplaneeringu kehtestamist.

Kui see peaks olema linnavolikogule mingil põhjusel vastumeelt, on võimalik Pärnu linnavolikogu 21.02.2002 otsuse number 10 punkti 1.2 tühistamiseks pöörduda kohtu poole. Seda enam, et volikogu tollases otsuses puuduvad selged motiivid faktiliste asjaolude kohta, mis tingisid “Riia mnt – Papiniidu tn – raudteevahelise maa-ala detailplaneeringu” kehtestamise.

loe edasi...
otsi
otsi
« <Juuli 2019> »
ETKNRLP
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031    
Säästva Renoveerimise Infokeskus Väike-Patarei 5 Tallinn 10 415     Telefon: +372 6 414 434     E-post: info@renoveeri.net