Artiklid
Kuressaare rannahoone
12.04.2011

Autor: Hannes Koppel, ajakiri Maja


Tegu on kuurordi 170 aastase ajaloo neljanda rannahoonega. Ehitusala linnuse ja mere vahel nõuab arhitektuuri, mis oleks oma olemuses delikaatne, hoiaks avatuna vaated ja oleks oma igavikulisuses samastuv linnaga. Hoone on lihtne, sümmeetriline, joonistel igav. Kaugvaadetes sulandub ta horisondiga, ei domineeri ümbritseva suhtes. Hoone vormiga on aga õnnestunud tekitada illusioon, kus hoonele lähenedes mahud elustuvad

Kergelt tõstetud nurkadega 40 m pikkune katusepind ja üksteise suhtes poolkaares seatud ehitusmahud selle all forsseerivad perspektiivi ja vormivad skulpturaalselt meeldejääva vormi. 750 tonni betooni pea kohal, millelt peegeldub vastu veepind, mõjub siin kergena.

Kuressaare sai linnaõigused aastal 1563. Linnas on tänavaid, mille ilme pole muutnud viimase 100 aastaga. Kuigi tegu ei ole konservatiivse kogukonnaga, on siiski tore mõelda, et ehitatud keskkond loodud püsima.

Mulle meeldib mõelda Kuressaarest kui omast. Olen siin sündinud ja ringiga kodulinnas tagasi, nüüd juba kolmandat aastat linnaarhitektina. Tunnen seda linna kui oma püksitaskut ja arvan end hoomavat selle linna iseloomu. Vahel paneb mind imestama, kui toreda kuvandi on Kuressaare suutnud endast luua – väike ja rohelusse uppuv. Ka arhitektide üldsus teab arvukaid Kuressaare konkursiobjekte ja uusehitisi.
Tegelikult on tegu kahaneva linnaga. Elanike arvu vähenemine, linna väljavalgumine ja vananev elamufond on kaasa toonud küsimuste tulva, millele kõigile vastuseid leida ei jõua. Linna rööpasse saamine nõuab agressiivset linnapoliitikat kõigi võimalike vahenditega, kuid inerts on suur.

Täpselt aasta tagasi kirjutas kohalik päevaleht “Oma Saar” kuidas Austria ajaleht “Die Presse” võrdleb Eesti saarestikku Astrid Lindgreni Bullerbyga. Kuid “Die Presse” ajakirjanik Volker Wartmann kirjutas selles artiklis veel muustki, sealhulgas Kuressaare kohta: “Kuressaare vana keskus särab oma sarmiga, mille krooniks on kindlus kõrgel künkal. Näotud uued luksushotellid kümneminutilise jalutuskäigu kaugusel on seevastu kõigele sellele ilmetuks kontrastiks. Nii, et mis muud kui minema siit.”

Asjaolu, et “Die Pressel” on 300 000 lugejat päevas, pani mõtlema Kuressaare kuvandi peale kaugemalt ja kriitilisemalt. Olukorras, kus Kuressaare vanalinnas on tühi julgelt viiendik hoonetest, müüb Kuressaare end jätkuvalt vanade postkaardifotodega. Raamatuid nagu “Vana Kuressaare” või “Tervitusi Kuressaarest” kingitakse omadele ja väliskülalistele. Arengut või planeerimist aga mõistetakse eelkõige millegi juurde planeerimisega. Katame vanalinna tühjad majad kangaga – see võiks olla kunstiprojekt, kuid paraku on täiesti pragmaatiline volikogu ehituskomisjoni ettepanek.


loe edasi...

otsi
otsi
« <Juuli 2019> »
ETKNRLP
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031    
Säästva Renoveerimise Infokeskus Väike-Patarei 5 Tallinn 10 415     Telefon: +372 6 414 434     E-post: info@renoveeri.net