Artiklid
Bruns: Tallinn ei tohiks anda linnahalli käest
07.04.2012
Autor: Veronika Valk, EPL

Dmitri Bruns, kes oli aastail 1960–1980 Tallinna linnaarhitekt, oli ka linnahalli rajamise oluline käivitaja ja suunaja. Tema sõnades on järjekindlust tänini – ja just seda vajame linnahalli väärikuse taastamiseks.

Bruns oli veendunud ja suutis ka tollaseid juhttegelasi veenda, et linnahall hakkab oma praeguses asukohas toimima linnaehitusliku katalüsaatorina, aidates rannaala korrastada ja järjest suuremat kesklinnaosa merele avada.

1980. aasta suvel olümpiaregatiks avatud linnahalli põhihoone ja aasta hiljem valmis saanud jäähalli kehand kujutavad endast esimest läbimurret Tallinna lahe randa. Kahju, et omal ajal oli ehitustehniline pool niisugune, nagu ta oli, kuid nüüd tuleb linnahall korda teha. Kuidas? Seda saigi Dmitri Brunsi käest uuritud.

„Tuleviku osas pole asjad päris selged siiamaani,” ütleb Bruns, kes on linnahalli ümber toimuvaga siiani suurepäraselt kursis. „Loodetakse, kuid see pole kindel, et aprillis saavad linna inimesed [s.t linnahalli ja sellest Vanasadama poole jääva maa-ala omanikud ehk Tallinna linn] kokku ameeriklaste seltskonnaga, kes omal ajal avaldasid soovi paigutada linnahalli vastavad summad, teha teda korda.” Klaar, et linnahalli tulevikku on võimalik ette näha maailmamastaabis unikaalse objektina.

Vastuvõtud linnahalli?

Mõttesuunad on Brunsile absoluutselt selged. „Punkt üks, et linnahall rekonstrueeritakse konverentsikeskuseks. See on objekt, mis Tallinnas ja Eestimaal praktiliselt puudub – täisväärtuslik konverentsikeskus. Kõik need, mis meil on olemas – Olümpia, Viru, Radissoni hotell – need on kas hiljem juurde tehtud või kohandatud ruumid, kuid seal, linnahallis saaks ta toimida väga edukalt,” on Bruns kindel.

Kuna jäähalli funktsioon ei säili, siis sellesse basseini, mis on merepoolses osas ja mida omal ajal kasutati jäähalli veejahutusbasseinina, võib kavandada näitusehalli ja selle peale riiklike vastuvõttude saali imeilusa panoraamvaatega merele. „Raine Karbi poolt mõned aastad tagasi koostatud rekonstrueerimisprojekti eskiisi ja arvutuste kohaselt mahutaks see saal kuni 2000 inimest. Siiani toimuvad ju kas või näiteks presidendi vastuvõtudki kohandatud ruumides,” selgitab Bruns seda ideed. Teiseks, ütleb Bruns, on oluline, et linn ei annaks linnahalli käest ära.

„Kolmandaks, ameeriklased ei investeeri siia kellegi ilusate silmade pärast ega kirgliku armastuse tõttu eestlaste vastu. Nad tahavad äri teha, kuigi põhiline on siiski heategevuslik moment.” Bruns on kindel, et ärimees, kes on selle algatuse taga, on võtnud endale heategevusliku eesmärgi teha linnahall korda.

Vastutasuks saab ta linnale kuuluva maa-ala, mis jääb linnahallist ida poole ja kuhu ehitatakse hooned, mis teenindavad konverentsikeskust – hotellid, külaliskorterid ja muu, mida konverentsikeskus vajab. „Elamutest juttu pole. Detailplaneering on eskiisi tasandil, mis täpsustatakse siis, kui tehing on toimunud. Mereäärse ala kohta on aja jooksul tehtud palju planeeringuid, korraldatud töötubasid – mõtteid on küll,” lisab Bruns.

Püsivalt innovaatiline hoone

Vahemärkusena, rääkides Tallinna mereäärest ja hotellidest, näeb Bruns Patarei kompleksis võimalikku silmapaistvat hotelli ja kultuurikeskust – otse veepiiril, kolmnurkse siseõuega radiaaltiibade vahel. Selle õue võiks tema hinnangul katta klaaskatusega. Hoone ajaloolised võlvitud ruumid looksid erilise miljöö.

„Steriilseid hotelle leidub igas linnas, aga vaat sellist ainulaadset ehitist mujal pole, kuigi on olemas näiteid unikaalsete hoonete edukast kohandamisest, nii et nende omapära on rõhutatud ja oskuslikult esile toodud.” Bruns toob näiteks Kopenhaageni sadamakail oleva Admirali hotelli, mis sai 1978. aastal Europa Nostra diplomi. „See on tükk maad huvitavam ja hubasem hotell kui mõni klaasist kast.” Lisan omalt poolt, et mulle on sügava mulje jätnud ka Amsterdamis kunagisse noortevanglasse ehitatud Lloyd Hotel, mille arhitektid on Hollandi büroost MvRdV.

Küsin ka, kuidas kujutab Dmitri Bruns ette linnahalli ümbruse kavandamise linnaehituslikku, ruumilise planeerimise poolt. Vastus kõlab, et hoonestus ei tohi mitte mingil juhul varjata olulistest vaatepunktidest avanevat vanalinna siluetti. Kvartaalset perimetraalset hoonestust pole sinna mõtet teha, kuid seal peab olema väga selge struktuur. „Jalakäijate teed peaksid viima mere juurde. Piltlikult öeldes: seistes Sadama tänaval võiks piki sellist jalakäijate teed näha merd. Nii tunnetad, et lähed mere äärde.”

Üsna uskumatu, et omal ajal rajati V. I. Lenini nimeline kultuuri- ja spordipalee sedavõrd moodsas võtmes. Linnahall on maastikmaja – tehismaastik, millel pole ju tegelikult fassaadi. Et maja oleks võimalikult madal ja säiliks vaade vanalinnast merele, süvistati ta osaliselt maa sisse. Astmikuline püramiidjas vorm vähendab kõrgust optiliselt veelgi, murunõlvad kõnetavad vanalinna ümbritsevate bastionide rohelust. Linnahall oli hoonena omal ajal innovaatiline ja on seda endiselt ka tänapäeval. „Kreeka amfiteatrid olid aktuaalsed läbi sajandite.

Linnahalli puhul on novaatorlik see, et peasaalile lähenetakse tänu estakaadile halli teiselt, põhikorruse tasandilt, nii et külastajale avaneb saali „kraatri” tohutu ruum. Samuti on hoone kogu ulatuses visuaalselt hoomatav ühest garderoobist teise tänu üles-alla liikuvale membraanseinale.” Vaatesiht 160-meetrise hoone sees on hinge kinni löönud mõnelgi väliskülalisel, kes on linnahalli juhtunud. Selleks et külastaja haaraks ühe pilguga kogu hiiglasuurt hoonekorrust, pole saalil seinu. „Linnahall on geniaalne arhitektuuriteos,” rõhutab Bruns. Tuleb nõustuda. Meenub, et linnahalli põhiautoritel, arhitektidel Raine Karbil ja Riina Altmäel ei lubatud 1983. aastal minna Sofiasse Interarch’83 peaauhinda, rahvusvahelise arhitektide liidu kuldmedalit vastu võtma.

Ideed küpsevad. Kas aprillis saab punkt pandud, seda me veel ei tea. Küll aga teame, et Dmitri Bruns on arhitekt, kel on ka praegu selge seisukoht Tallinnale olulistes linnaehitusküsimustes, nagu näiteks linna avamine merele ja linnahalli kordategemine.


loe lähemalt...

otsi
otsi
« <Juuli 2019> »
ETKNRLP
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031    
Säästva Renoveerimise Infokeskus Väike-Patarei 5 Tallinn 10 415     Telefon: +372 6 414 434     E-post: info@renoveeri.net