Piirkond "Tartu Linn. Tammelinna miljööväärtusega hoonestusala"
Nimi Tartu Linn. Tammelinna miljööväärtusega hoonestusala
Staatus kehtestatud

20. sajandi algul vaevas Tartu linna maa puudus. Probleem lahenes 1923. aastal, mil linna pindala suurendati peamiselt riigistatud mõisamaade arvel kaks ja pool korda. Nüüd oli külluses maad, et rajada uut tüüpi elukeskkonda – aedlinna.

 

Esimesed aedlinnad kavandati Tamme ja Ropka mõisa ning piiskopimõisa aladele. Tamme aedlinna esimese plaanilahenduse tegi linnaarhitekt Arved Eichhorn. Planeeringu lõpetas 1923. aastal arhitekt Edgar Kuusik. Linnaosa piiras ühelt küljelt raudtee, teiselt küljelt kulges see mööda praegust Soinaste, Raja ja Riia tänavat ning Suurt kaart. Linnaosa kuju määras Tartu–Valga raudtee. Raudtee kaarjale kujule vastukaaluks kavandas Edgar Kuusik sellesse teistpidi kaarjad tänavad, praegused Väike, Kesk- ja Suur kaar, mis pidid lõikama Riia tänavat kui peamist liiklussoont. Oluliseks liiklusteeks pidi jääma ka Suur kaar, mis juba varasemast ajast ühendas Tähtvere, Maarja, Tamme ja Ropka mõisa. Nii kujunes kahtepidi kaarjate tänavate võrgustik, mida läbisid kirde-kagusuunaliselt sirged tänavad.

 

Linnaosa sisemine peatänav oli keskel kulgeva puudealleega Tamme puiestee, mis ei olnud mõeldud liiklussooneks. Puiestee algusesse oli kavandatud staadion ja selle lõppu, praegusest Tamme gümnaasiumist Tõrukese lasteaiani, oli kavandatud linnaosa keskus – kolmekordsed majad tihedalt palistamas tänava äärt ja kirik praeguse lasteaia asupaigas Soinaste tänava ääres. Paljude tänavate ristumiskohtadesse oli kavandatud väike väljak. Linna äriline keskus pidi olema Riia tänav Suure kaare piirkonnas. Kaarjad tänavad koos sirge puiesteega kuulusid 20. sajandi I poole aedlinna klassikasse. Arhitekt Edgar Kuusiku suurejoonelisest kavast jäi ellu viimata linnalist miljööd kujundav aspekt – ühiskondlikud hooned kiriku ja turu näol jäid ehitamata ning loobuti tihedast tänavaäärsest hoonestusest.

 

Tammelinna krundid kavandati keskmiselt 2000 m2 suurused. 1920. aastatel valminud elamud ehitati enamasti kõrge katusega elavalt liigendatud juugend- ja heimat-stiilis (Elva tänaval ja Väikesel kaarel). Need majad projekteeris peamiselt uus linnaarhitekt Anatoli Podtšekajev. Riik toetas elamuehitust soodsa neljaprotsendilise ehituslaenuga. Ja kuigi enamik maju on krohvitud, jättes mulje kiviehitisest, paiknevad krohvi all puidust valmistatud püstpalk- või karakass-seinad. Ehitati põhiliselt ühe- ja kahekorterilisi maju, kuid juugend- ja heimat-stiilis majade villaliku väljanägemise tõttu jääb kahe korteri olemasolu neis tihti hoomamatuks. Kahe korteriga maja sissepääs asus enamasti kahekordse põhiosa keskmes ja majas oli kummalgi korrusel üks korter (Elva 4, 7, 8, 11, 13 ja 15, Tamme pst 15). Ühe korteriga elamu aktsendiks oli sissepääs, mis paiknes reeglina maja esikülje nurgas (Elva 3, 19 ja 21, Keskkaar 35, Väike kaar 30). Tõenäoliselt ehituskulude üle pea kasvamise tõttu muudeti juba ehitamise käigus osa ühekorterilisi elamuid kahekorterilisteks. Hiljem leevendati kõrge katuse nõuet ja nii jõudis 1930. aastatel Tammelinnagi Tähtverele iseloomulik madalakaldelise katuse ja rahuliku liigendusega funktsionalistlik stiil (Väike kaar 13 ja 36, Tamme pst 14). 1920. aastate lõpus ja 1930. aastatel projekteerisid Tammelinna kõige rohkem elamuid Arnold Matteus, Nikolai Kuzmin ja Artur Kirsipu.

 

Anatoli Podtšekajevi järel linnaarhitektiks saanud Arnold Matteuse projekti järgi rajati 1928. aastal Tamme puiestee algusesse juba Edgar Kuusiku planeeringus ettenähtud üldkasutatava staadioniga haljasala-spordipark. 1930. aastatel elavnes kodukaunistamise ja tervislike eluviiside propageerimise rüpes haljastuse rajamine veelgi. Tamme puiestee papliread asendati tänava nimele kohaselt tammedega. Raudtee tänava äärde istutati papleid, Riia tänava äärde vahtraid ja Maarjamõisa kliinikute (L. Puusepa 2 ja 6) juurde rajati Lembitu park.

 

II maailmasõja järel kruntide suurust vähendati ja uued krundid olid keskmiselt 700 m2. Tammelinn on laienenud lõunasse ja võtab praeguseks enda alla umbes kolm korda suurema maa-ala, kui 1923. aastal oli kavandatud. 1970. aastate neofunktsionalismi näiteks on Ümera tänava majad ja veidi varasemast ajast Säde tänava traditsioonilised kõrge viilkatusega elamud.

 

Tamme mõisa ajaloolistest hoonetest on säilinud Valge Hobu kõrtsi hoone (Riia 93) ja mõisamaja (Suur kaar 54). Valge Hobu kõrts, mille juurde ehitati 1858. aastal ka suveteater, oli 19. sajandil üks tudengite linnalähedasi lemmikkõrtse. Tänapäeval asub endine kõrtsihoone 19. sajandiga võrreldes mitmekordseks kasvanud Tartu linna sees ja ajaloolisi buršitraditsioone elustada tahtval üliõpilasel ei ole muud võimalust, kui püüda elumajaks muudetud hoonesse tuba üürida.

 

Teksti koostas Egle Tamm. Tekst on koostatud 2007. a  Tartu Linnavalitsuse tellimusel voldiku "Jalutuskäigud Tartus" tarvis.

 

Kultuuriväärtusega asjade ja -mälestiste register - Arhitektuur

Tammelinna miljööväärtusega hoonestusala kaart

Tartu LV arhitektuuri ja ehituse osakond, kultuuriväärtuste teenistus.

Pildid
 
Piirkonnad
Raudtee 1 - 7 paaritud, 4 - 6 paaris
Väike-Kaar 11 - 31 paaritud, 16 - 82 paaris
Lembitu 1 - 9 paaritud, 8 - 24 paaris
Sakala 2
Kesk-Kaar 21 - 39 paaritud, 20a - 24 paaris
L. Puusepa 1a - 27 paaritud
Riia 29a - 31 paaritud, 47 - 73 paaritud, 95, 30 - 64 paaris
Vambola 1 - 5 paaritud, 2a - 6 paaris
Tasuja 1 - 1a kõik, 2 - 6 paaris
Elva 3 - 27 paaritud, 2 - 18a paaris
Kungla 1a - 13a paaritud, 2 - 14 paaris
Tamme pst 1 - 21 paaritud, 2 - 22 paaris
Räni 1 - 9 paaritud, 2, 2a - 10 paaris, 16
Räni põik 1 - 13 paaritud, 2 - 10 paaris
Soinaste 39, 47, 22
Suur-Kaar 40, 44 - 46 paaris, 54
N. Lunini 12
Säästva Renoveerimise Infokeskus Väike-Patarei 5 Tallinn 10 415     Telefon: +372 6 414 434     E-post: info@renoveeri.net